Valmisid karjääride elurikkuse kavad
Elurikkuse kavad sisaldavad soovitusi karjäärides kaardistatud loodusväärtuste hoidmiseks ja elurikkuse arendamiseks nii kaevandamise ajal kui korrastamisel.
2016. aastal sõlmisid Kunda Nordic Tsement ja Eesti Ornitoloogiaühing koostööleppe, mille eesmärgiks oli koostada Aru-lõuna lubjakivikarjäärile, savikarjäärile „Mereäärne“ ja Ubja põlevkivikarjäärile elurikkuse kavad ning viia eelnevalt läbi selleks vajalikud elustikurühmade ning elupaikade uuringud. Elustikurühmade uuringutesse kaasati lisaks Eesti Ornitoloogiaühingu ja BirdLife Internationali ekspertidele ka eksperte OÜ-st Rewild, Eesti Maaülikoolist ning Pärandkoosluste Kaitse Ühingust. Koostöö aluseks oli ühine tõdemus, et kaevandustööde innovaatiline planeerimine vähendab kaevandamise mõju maastikele ning bioloogilisele mitmekesisusele. Koostöö tulemusel valmisid tänavu kevadel elurikkuse kavad ehk teisisõnu pikaajalised tegevusplaanid, mille eesmärgiks on tagada väärtuslike koosluste säilimine ja arendamine nii kaevandamise käigus kui ka karjääride korrastamise järgselt.
Inventuuride läbiviimist ja elurikkuse kavade koostamist koordineerisid Liis Keerberg ja Andres Kalamees Eesti Ornitoloogiaühingust.
„Hästi oluline on, et kaevandussektor teadvustaks uute karjääride avamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga samas ka kaevandamise käigus tekkivate ajutiste elupaikade lisandumise potentsiaali erinevatele liigirühmadele. Elurikkuse kavad annavad võimaluse suunata tegevust nii, et taimed, linnud, imetajad, kahepaiksed ja tolmeldajad saavad samaaegselt kaevandamisega karjääriala ka elupaigana kasutada,“ selgitab Liis Keerberg.
„Kavade koostamisel arvestati kaevandamise ning korrastamise lähteplaane ning Kunda Nordic Tsemendi emafirma HeidelbergCementi (nüüd Heidelberg Materials) elurikkuse kavade koostamise juhiseid. Alates 2016. aastast on Kunda Nordic Tsemendi karjäärides läbi viidud eraldi liikide inventuure, sh imetajate ja nende elupaikade uuring ning hinnatud taimestiku, linnustiku, kiilide ja kahepaiksete ning kalade arvukust. Möödunud aastal olid fookuses kimalased ja suured päevaliblikad,“ räägib Riin Hiie, Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht.
Esmakordselt Eesti kaevandustööde ajaloos koostatud Elurikkused kavad sisaldavad lisaks kaevandusala ökoloogilisele üldiseloomustusele soovitusi karjääri kestlikuks majandamiseks koos kaitsealuste liikide ja oluliste elupaikade seisundi seirega ning ressursisäästlikeks karjääri korrastustöödeks kogu kasutusaja jooksul. Uudne kontseptsioon karjääride haldamiseks suurendab elurikkust piirkonnas võrreldes kaevandamiseelse ajaga ning tulemus saavutatakse ressursisäästlikumalt kui varasemate korrastustööde korral.
Proovikivid ja tulevikuväljavaade
Hea tulemuse saavutamisel on võtmeteguriks koostöö. „Õnnestumiseks võib pidada kindlasti hoolivust ja mõistvat koostööd Kunda Nordic Tsemendi poolt,“ räägib Liis Keerberg. „Kasvõi näide Ubja põlevkivikarjäärist - kui kaldapääsukesed olid tranšee serva jõudnud ootamatult pesakoopad teha, siis otsustati oodata pesitsusaja lõpuni, enne kui uuesti kaevandamisega jätkati. Kuna aga soovitusi andsime omajagu, siis oli küsitav see, kuivõrd vastutulelik Kunda Nordic Tsement on nende soovituste rakendamisel. Praktiliselt kõigi soovitustega oldi nõus. Kava koostamine ongi ehk mõnes mõttes lihtsam etapp, kui selle iga-aastane elluviimine ja seire korraldamine. Seega ilmselt seisab suurem väljakutse veel ees, tõdeb Liis Keerberg.
Samal veendumusel, et suuremad väljakutsed on alles ees, on ka Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht Riin Hiie: „Suurima väljakutsena näeme praegu imetajatele väljapääsuteede rajamist, milleks tuleb ca 11 meetri kõrgune paesein laugeks täita. Aru-Lõuna karjääris tootmistegevuse käigus selleks sobivaid jäätmeid ei teki, mille tõttu soovime täitmiseks taaskasutada keskkonnaohutuid inertseid jäätmeid teistelt ettevõtetelt. Vastavate lubade saamine seisab aga juba üle aasta Keskkonnaameti poolt määratud pika menetlusaja tõttu.“
Bioloogide ja geoloogide nõuandeid kuulda võttes saab Kunda tehase lubjakivikarjäärist tulevikus tehisjärvedega puhkeala, kus liigirikkus ületab kaevandamiseelset taset ning kaitstavad taimed ja loomad saavad omale arenguks sobivad tingimused.
Kuula lisaks
Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht Riin Hiie ja Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg tutvustasid elurikkuse kavasid Vikkerraadio saates Ökoskoop (alates 31. minutist).
