"Kunda" ja "tsement" on olnud lahutamatu sõnapaar juba aastast 1870. Linn võlgneb oma olemasolu tsemenditootmisele. Juba 18. sajandi lõpul katsetati maailmas kvaliteetse sideaine tsemendi saamist kolme komponenti – lupja, savi ja ränihapet – sisaldava massi ühendamise teel. Patent võeti Inglismaal 1824. aastal ja tsemendi valmistamiseni jõuti 19. sajandi keskel.Tollase Venemaa võimu all rajati esimene tsemenditehas 1856. aastal Poola ja teine 1866. aastal Riiga.
Kuna Kunda mõisamaadel leidus tsemendi tootmiseks sobivat sinisavi ja lubjamerglit ning nii Kunda sadam kui ka just valminud Balti raudtee pakkusid soodsat transpordivõimalust, otsustas otsustas Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton luua keemik Viktor Lieveni kaasabil Venemaa kolmanda tsemenditehase Kundasse. 1870. aastal asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Esimene katseline partii tsementi - kolm tonni-valmistati juba 1871. aastal.
Kokku on Kundasse enam kui 150 aasta kestel rajatud neli tsemenditehast, neist viimases toodetakse tsementi ka praegu.
