Tulevik toob Kunda külje alla suure järve

Praegused mudilased võivad täiskasvanuna ujuda Kunda lähedale tekkivas suures järves või sõita sellel hoopis jahiga. Kui kaevandamine Aru-Lõuna karjääris lõppeb, muudetakse see veekoguks.
Karjäärist järve kujundamises ei ole midagi uut, nii on üks Aru karjäär praegugi vett täis ja kalameeste lemmikkoht, maakonna lõunaosa ujumishimulised on hästi tuttavad Kamariku karjääriga.

Aru-Lõuna karjäärist tekib aga Eesti mõistes väga suur järv, sest selle pindalaks saab 300 hektarit. Sellega kerkib uus järv ülivõimsalt maakonna suurimaks, sest praegu on Lääne-Virumaa suurim 65,8 hektari suurune Ohepalu järv.

Kõrvemaa serval rabas asuvat Ohepalu järve enamik ei teagi, võrdluseks võib veel tuua, et Uljaste järve pindala on veidi üle 65 hektari, Käsmu järvel 43 hektarit, Porkuni Suurjärvel 36 hektarit ja Viitna Pikkjärvel 16 hektarit. Kunda külje alla tekkiv järv oleks seega kõvasti suurem kui viis nimetatut kokku. Eesti suurimate järvede edetabelis kerkiks uus järv 16. kohale otse Pühajärve ette.

Kunda Nordic Tsemendi arendusdirektor Riho Iskül rääkis, et Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on kaevandatud juba alates 1964. aastast ning peagi hakkavad sealsed varud ammenduma. “Plaan näeb ette, et teeme karjääri nõlvad korda ja kujundame sellest järve, kuna praegu pumpame sealt niikuinii kogu aeg vett välja,” selgitas ta.

Tsemendifirma keskkonnaspetsialist Riin Kruusimägi lisas, et täpset aega, millal karjäär suletakse, ei oska veel keegi öelda. “Kõik sõltub tehase tootmismahtudest, aga räägime 15–20 aastast,” sõnas Kruusimägi.

Kindlasti rajatakse järve äärde vähemalt üks supelrand ning tõenäoliselt ka paadisild.

Järve sisse jääks ka üks saar. Ning just sellele tulevasele saarele on rajanud neli 300 ruutmeetri suurust katselappi Tartu ülikooli tudengid Eelika Kiil, Magdaleena Männik, Hele-Riin Juhkama ja Annabel Runnel, kes uurivad võimalusi Aru-Lõuna lubjakivikarjääri sulgemise järel võimalikult liigirikkaid elupaiku taastada.

“Suve jooksul tuleb katselappe jälgida ja selgitada välja, milline mullavariant kõige parem on,” kõneles Eelika Kiil. Katsetamiseks veel aega on, et karjääri sulgemise järel oleks teada loodusele kõige paremad võimalused karjääri nõlvadele taimestiku jaoks soodsate tingimuste loomiseks.

Kõik sõltub tehase tootmismahtudest, aga räägime 15–20 aastast.
Riin Kruusimägi, Kunda Nordic Tsemendi keskkonnaspetsialist

Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust rääkis, et Kunda Nordic Tsement on osaline üleeuroopalises kaldapääsukeste uuringus. “Laias laastus võib öelda, et kolmveerand kaldapääsukeste pesadest on tehismaastikel ja vaid veerand looduslikes kohtades,” ütles Keerberg. Tehismaastikud ongi valdavalt karjäärid.

Riho Iskül märkis, et Aru-Lõuna karjääris on ornitoloogidest ka kasu olnud. “Eelmisel aastal tegid kaldapääsukesed graniitsõelmete kuhja pesad ja pidime uue laevatäie tellima, tänavu soovitati meil nõlvad laugemaks lükata ja linnud enam pesitsema ei tulnud,” lausus Iskül.

Ornitoloogide soovitusel tehti hoopis pisut järsemaks paekivisõelmete kuhjatise seina ning linnud kolisidki oma pesad sinna. Paekivisõelmete kuhjatises nad tootmisele ette ei jää.

Liis Keerberg soovitas tehisjärve rajamisel kõiki karjäärinõlvu lamedaks mitte teha, vaid jätta pääsukestele alles mõni sobiv paljand. “Seda saaks kasutada ka lastele geoloogia õpetamiseks,” lisas ta.

Tsemenditehase karjäärides viidi tunamullu läbi taimestiku inventuur, mis näitas, et ainuüksi Aru-Lõuna karjääris kasvab 269 taimeliiki. Ubja karjääris aga kasvab haruldane madal unilook, mida Läänemere kallastel leidub lisaks mõnele kohale Eestis veel vaid Gotlandil.

Mullu loeti kokku kahepaiksed, kalad ja kiilid, tänavu on alustatud lindude inventuuriga. “Pesitsusajal lugesime Aru-Lõuna karjääris kokku 57 linnuliiki, neist kümme kaitsealused,” rääkis Keerberg.

Riho Iskül aga märkis, et karjäärist leiti ka Eestis väga unikaalne nõmmetigu. “Üks elab meil ja üks pidi veel kusagil olema,” lisas ta rõõmsalt.

Virumaa Teataja
1.06.2018