Tsemendilinnas on õhk puhtam kui pealinnas
Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa ütles Vihula mõisas peetud Kunda Nordic Tsemendi 32. keskkonnapäeval, et Kunda õhukvaliteedi puhul saab praegu rääkida ainult trendidest, sest probleeme lihtsalt ei ole.
Keskkonnauuringute keskus on Kundas õhukvaliteedi seiret teinud alates 1994. aastast, 2008. aastast saadik on Kundas automaatne välisõhukvaliteedi seirejaam. Erik Teinemaa meenutas, et seire esimestel aastatel langes Kunda õhu tolmusisaldus väga järsult, kuid langus on jätkunud pidevalt.
“Tolmu tase Kundas on võrreldav Tallinnaga, erinevus on vaid selles, et Tallinna tolm on tervisele märksa ohtlikum,” tähendas Teinemaa. Kuni 2015. aastani oli Kundas siiski õhus leiduv tolmukogus suurem kui Tallinnas, ent viimastel aastatel on Tallinna tolmukogus juba suurem ning vahe kasvab pidevalt.
Erik Teinemaa nentis, et Kundas küll aeg-ajalt ületatakse tolmu lubatud piirväärtust õhus, kuid seda juhtub harva. Seaduse järgi on lubatud 35 ületamist aastas, sellest määrast on aga Kundas viimastel aastatel alati kaugele jäädud.
Kunda Nordic Tsemendi (KNT) tegevdirektor Meelis Einstein mainis, et eelmisel aastal “tolmutati” tavapärasest pisut rohkem ja tsemenditehasest õhku paisatavad tolmukogused mõnevõrra kasvasid.
KNT keskkonnajuhi Riin Kruusimägi sõnul on tolmukoguste suurenemise põhjus tootmisprotsessi ebastabiilsuses, mis omakorda tuleneb kehva kvaliteediga kütusest.
Eelmisel aastal vähenes alternatiivkütuste osakaal KNT kasutatavate kütuste seas märkimisväärselt. Meelis Einstein lausus, et sellel oli kaks põhjust: RagnSellsi prügikütusetehase põlengud ja pidevalt langev prügikütuse kvaliteet.
“Ega jäätmefirma ei saa dikteerida tarbijate käitumist, nemad peavad tegema kütust sellest, mis saada on,” tähendas Riin Kruusimägi prügikütuse tootjaid kaitstes.
"Oleme töötamas välja lahendust selleks, et tehas saaks edasi töötada ka siis, kui Kunda jõel enam paise ei ole."
Riin Kruusimägi, Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht
Kui mullu oli alternatiivsete kütuste osakaal tsemenditehases põletatud kütustest 35 protsendi kanti, siis 2022. aastaks kavandatakse seda suurendada 60 protsendini aastas. “Ma arvan, et see on tehtav, sest mõni aasta tagasi on see olnud 53,6 protsenti,” märkis Kruusimägi.
KNT suurimateks probleemideks on pidevalt kerkiv loodusvarade kasutusõiguse tasu ja vee kasutamise võimaluse ebaselgus. “Oleme töötamas välja lahendust selleks, et tehas saaks edasi töötada ka siis, kui Kunda jõel enam paise ei ole,” lausus Riin Kruusimägi.
Meelis Einstein aga nentis, et loodusvarade kasutusõiguse tasu on Eestis vähemalt kümme korda kõrgem kui lähipiirkonna riikides ning praeguse mudeli kohaselt kallineb see viis protsenti aastas.
Pessimistlikud tehases aga ei olda, sest tsementi ja betooni läheb maailmas igal juhul vaja. “Kui mina sündisin, elas maailmas kolm miljardit inimest, praegu vist 7,8 miljardit ja aastal 2050 juba ligi kümme miljardit,” rääkis Meelis Einstein.
Inimesed kolivad maalt linnadesse, on vaja ehitada eluruume, teid, sildasid. “Energiatõhususest ja jätkusuutlikkusest rääkides ei ole betoonile alternatiivi,” sõnas ta.
Puitehitiste propageerijatele vastuseks lausus Einstein, et viimase metoodika järgi arvutades on puitehitiste CO2 jalajälg isegi veidi suurem betoonehitiste omast.
Ühe probleemina nimetas KNT tegevdirektor ka energia ja CO2 kvootide pidevat kallinemist. CO2 kvooti on KNT-l lähemaks paariks-kolmeks aastaks nii palju, et jagub müügikski, pärast seda limiit aga langeb ja tehasel tuleb hakata kvooti juurde ostma.
Virumaa Teataja
28.05.2019