Killustikutootmise sõelumisjääk on põldudele hea väetis
Kui sel kevadel selgus, et tehases kasutusel oleva vana tootmistehnoloogia tõttu klinkri tootmist Kundas enam ei jätkata ning pöördahjud seiskusid, tuli leida lahendus seni tsemenditoormena kasutust leidnud 0–4millimeetrise fraktsiooniga lubjakivi sõelmetele.
Sõelmed on killustikutootmise jääk, mis paljudes toodetes soovimatu, sest puuduva filtratsiooni tõttu seda ehituses kasutada ei saa, küll aga saab seda vähesel määral kasutada näiteks asfaltbetooni segudes.
„Praeguse killustikutootmise mahu juures tekib Aru-Lõuna karjääris sõelmeid suurusjärgus 300 000 tonni. Sõelmetele tuli uus kasutusvõimalus leida, sest vastasel juhul tulnuks see kogus prügilas ladestada,“ selgitab Riho Iskül, Kunda Nordic Tsemendi mäetööde ja transpordi direktor.
Koostöös HedelbergCementi materjalide kompetentsikeskusega (HC CCM) leiti lahendus sellise materjali kuivsõelumiseks, mille käigus on võimalik eraldada 0–2millimeetrise ja 2–5millimeetrise fraktsiooniga materjal. Koostati hange ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse 25protsendise toetuse kaasabil soetas ettevõte endale materjali käitlusseadmete tootjalt Apeco uue sõeluri.
Sõelur alustas tööd juunikuus ja õigustas ennast koheselt – isegi vihmaste ilmadega on toodang väga kvaliteetne. „Kui alguses panustasime rohkem ehituskillustiku täiendava 2–5millimeetrise fraktsiooni tootmisele, millele on nüüdseks deklaratsioon saadud ja mida kasutatakse ehituses, siis töö käigus selgus, et ka 0–2millimeetrise fraktsiooniga lubjakivitolmu saab kasutada – see nimelt sobib suurepäraselt põllumeestele põldude lupjamiseks. Et saada kindlust oma ootustele, saatsime proovid Sakku Põllumajandusuuringute Keskusesse. Tulemused olid sobivad ja me registreerisime uue toote väetiste registris. Praeguseks on ümberkaudsed põllumehed selle materjali üles leidnud ja kasutavad seda kohalike põldude lupjamiseks. Seejuures ei ole vaja palju kulutada veole, mis mõnel juhul on kallim kui materjal ise. Samuti on materjal kergesti transporditav ja ilmastik selle omadusi ei mõjuta,“ selgitab Iskül.
„Koostöös eri osapooltega, KIK, HC CCM ja Apeco, leidsime Eestis ringmajanduse põhimõttele vastava töökindla lahenduse muidu kasutust mitteleidva materjali väärindamiseks, selle tulemusel suudame praegu ära kasutada 75–80 protsenti kogu sõelmetest,“ rõhutab Iskül.
