Säästlik areng ja betoonteed

Betoonteede ehitamine on Eestis ühe alternatiivina taas laia avalikku huvi pälvimas. Betoonteede ehitamisse ja kasutamisse on juba sisse kodeeritud keskkonnahoidlik säästev areng. Eelkõige on see seotud ressursi – energeetilise, mineraalsete materjalide, inimressursi,  tehniliste vahendite jne kokkuhoiuga.

Õigesti dimensioneeritud ja nõuetekohaselt ehitatud betoonkate on väga pika kasutusajaga ning madalate hooldekuludega. Kogemused näitavad, et 40 aastaks projekteeritud kate võib tegelikkuses olla kasutuskõlblik märksa pikemat aega ilma remonttööde vajaduseta. Kuigi ka asfaltkatet on võimalik sama pikaks ajaks projekteerida, tekib 40-aastase ekspluatatsiooni jooksul siiski vajadus mitme suurema remondi järele, näiteks perioodiline pindamine ning ülekate. Seevastu betoonkatte puhul on vajalik ainult jälgida katte haardeomadusi ning vajadusel tuleb katet karestada. Et saavutada betoonkatte taolist töökindlust, tuleb rangelt kinni pidada ehitustehnoloogilistest nõuetest.

Betoonkatte kasuks räägivad kõige rohkem hooldekulude vähesus ning teekasutajate suurem sääst, võrreldes asfaltkattega. Hooldekulude vähesus tingib asjaolu, et betoonkatte hooldevajadus on võrdlemisi väike. Iga 10-12 aasta järel tuleb taastada kattepinna karedus teemantfreesimise teel ning iga 12 aasta järel võib eeldada teatud koguse vuukide remondivajadust. Asfaltkatte puhul tuleb aga suure liiklussageduse korral ette näha iga 10 aasta järel asfaltbetoonist ülekate koos eelneva tasandusfreesimisega. Tsementbetoon-teede puhul saavutatakse teehoiu (ehitamine + teehooldus) kulutuste vähenemine võrreldes asfaltbetoonkattega teedega kuni 30 %. Teekasutajate kulude vähenemise põhjustab ka betoonkatte parem tasasus ning katte jäikusest tingitud kütusekulu vähenemine. Kütuse kulu betoonkattel väheneb hinnanguliselt kuni 3% võrra. Sellega väheneb ka õhusaastatus ning tänu betoonpinna teemantfreesimisele ka liiklusmüra.

Loe betoonteede kohta lisaks Eesti Betooniühingu kodulehelt www.betoon.org