Linnuvaatluse tulemus näitab: sarvikpütil läheb Aru-Lõuna lubjakivikarjääris hästi
Kui paljudes Eesti paikades ei ole sarvikpütil viimastel aastatel eriti hästi läinud, siis Kunda Aru-Lõuna karjääris on lugu vastupidine.
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on II kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kelle arvukus Eestis on viimastel aastatel langenud. II kaitsekategooria tähendab, et tegu on liigiga, mille arvukus on oluliselt vähenenud või mis on tõsises ohus, kuid mitte veel kriitilises seisus. See seab nende liikide kaitsmise prioriteediks ning nõuab spetsiaalsete meetmete rakendamist nende elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks.
Heidelberg Materialsi Aru-Lõuna lubjakivikarjäär, mis asub Kunda linna lähedal, on aastate jooksul muutunud sobivaks pesitsuspaigaks sarvikpüttidele. 2020. aastal tehtud linnuvaatlus näitas, et karjääri tehisveekogudel pesitseb mitmeid sarvikpüti paare.
"Sel ajal oli rõõm tõdeda, et vaatamata üldisele langustrendile suutsid sarvikpütid meie karjääris edukalt pesitseda," räägib Riin Hiie, Heidelberg Materials Kunda keskkonnajuht.
Tänavu suvel käis ornitoloog Vilja Padonik Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse seire raames uuesti Aru-Lõuna karjääris. Tema seire tulemusel selgus, et sarvikpüttide arvukus on selles karjääris viimase nelja aastaga kasvanud. Kuigi paljudes teistes Eesti piirkondades on sarvikpüttide populatsioon vähenenud, on Kunda Aru-Lõuna lubjakivikarjääris nende pesitsemine jätkuvalt õnnestunud.
Riin Hiie:
See tulemus on julgustav märk, et hoolimata intensiivsest inimmõjust võib ka tööstusmaastikel leida pesitsuspaiku kaitsealustele liikidele, kui neid kohti oskuslikult majandada ja jälgida.
Loe lisaks selle kohta, kuidas me Kunda karjäärides rakendame elurikkuse kavades toodud soovitusi, mis aitavad meil säilitada ja arendada karjääride loodusväärtusi nii kaevandamise ajal kui ka korrastamise käigus:
Elurkikkuse kavad
