Kunda Nordic Tsemendi XXXI keskkonnapäev keskendus vastutustundlikule maakasutusele ja elurikkusele

30. mail peeti  Sagadi mõisas Kunda Nordic Tsemendi XXXI keskkonnapäeva, kus lisaks tsemendi tootmisega kaasnevate teemade käsitlemisele keskenduti vastutustundlikule maakasutusele ja karjääride elurikkuse edendamisele.

Keskkonnapäevast võtsid osa nii riigi-kui ka kohaliku omavalitsuse esindajad, ettevõtte naabrid, teadus-ja haridustegelased ning ettevõtjad. Päeva juhatas sisse Kunda Nordic Tsemendi kauaaegne vanemnõunik ja betooniühingu auliige Aadu Kana.

Kunda Nordic Tsemendi üldisest olukorrast, perspektiividest, töökeskkonnast ja -ohutusest andis ülevaate tegevdirektor Meelis Einstein. „Meil on hea meel tõdeda, et eelmisel aastal õnnestus meil tööõnnetusi vältida ning ka koostööpartneritel ei juhtunud ühtegi tööõnnetust. Teeme jätkuvalt selle nimel pingutusi, et meie töökeskkond oleks ohutu ning meil oleks tore töötada – näiteks pakub meie ettevõte spordiklubi head lõõgastust toredate ettevõtmistega.“ Majanduskeskkond on Eestis ning naaberriikides  hea, mis võimaldas Kunda Nordic Tsemendil saavutada korraliku tulemuse 2017. aastal. „Prognoosime ka sel aastal suuremaid tootmismahte ning käesoleval aastal töötame osaliselt kahe ahjuga,“ sõnas Einstein. Investeeringutest rääkides tõdes Einstein, et kuigi ettevõtte arenguplaan näeb ette tsemenditehase üleminekut kuivmenetlusele, siis lähiaastatel seda plaanis pole. „Kuivmenetlusele üleminek maksab vähemalt 50 miljonit eurot. Kuigi oleme rasketest aegadest üle saanud, ei ole majandusnäitajad veel sellisel tasemel, et ettevõtte omanik HeidelbergCement Group siia lähiajal nii suuremahulise investeeringu teeks.“ 

Seejärel sai sõna Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht Kalle Kikas, kes tutvustas ettevõtte keskkonnaalaseid tegevusi. Kuna ettevõtte taastus tootmisvõimsuse ajutisest vähenemisest ning klinkrit toodeti üle 60 protsendi rohkem võrreldes eelmise aastaga, siis kasvasid ka CO2 heitekogused. Samas on tänu teisele pöördahjule paigaldatud kottfiltrile tolmuheide vähenenud vähemalt viis korda võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Samuti on vähenenud tolmu hajusheide ühendatud laost ümbruskonda – 2017. aastal ehitati kinni ühendatud lao kaks pikka külgseina ja põlevkivilaopoolne ots. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele jõuab lõpule põhikütuse kuivatamisel kütuse jääksoojusega asendamise projekt. „Ahju heitgaaside jääksoojust kasutame nüüd kütusekuivatamiseks asendades seeläbi põhikütusest varasemalt saadud soojusenergia,“ selgitas Kikas ning jätkas, et  selle projekti tulemustest saame pikemalt rääkida järgmisel keskkonnapäeval.

Karjääridest ja vastutustundlikust maakasutusest rääkis ettevõtte arendusdirektor Riho Iskül. Kunda Nordic Tsement tugineb kõikide karjääride opereerimisel kaevandusala kasutusjärgsele plaanile, mis on ametiasutustega kooskõlastatud ning vastab kohaliku kogukonna vajadustele. Kunda Nordic Tsement on Ubja põlevkivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääris mitme korrastusprojektiga lõpusirgele jõudnud. „Aru-Lõuna karjääri tekib tõenäoliselt tehisjärv, kuna selles karjääris toimub avakaevandamine ning kaevandamise lõppedes jääb sinna väljatud varu, s.o 300 ha suurune auk.  Seega on Aru-Lõuna karjäärialale 15-20 aasta pärast kujunemas maakonna suurim järv,“ selgitas Iskül. „Kohalikud soovivad, et tulevase järve ümbrus oleks meeldiv puhkepaik, kus ujumas ja kalastamas käia.  Meie korrastamistegevused on tihedalt seotud uue tehisjärve kujundamisega arvestades kohalike soove,“ lausus Iskül.

Keskkonnaspetsialist Riin Kruusimägi andis ülevaate ettevõttes läbiviidud keskkonnauuringutest ja elurikkuse kavast. „ HeidelbergCementi kontsernis on seatud eesmärgiks koostada 2020. aastaks töötavatele kaevandusaladele elurikkuse juhtimise kavad, et tagada oma kaevandusaladel liigiline mitmekesisus nii olemasolevates kui uutes elupaikades,“ sõnas Kruusimägi. „Kavad hõlmavad nii kaevanduse eelset arenduse ja planeerimise faasi, kaevandatavast alast välja jäävaid piirkondi, aktiivselt kasutuses olevat ala ning korrastuse perioodi“.

Keskkonnapäeva teises pooles tegi Liis Keerberg ornitoloogiaühingust ülevaate Kunda Nordic Tsemendis korraldatud kaldapääsukeste uuringu tulemustest. Projekti üheks eesmärgiks on koostada juhtnöörid karjääride kasutamiseks sellisel viisil, et need oleksid kaldapääsukestele head elupaigad. Samuti rääkis Liis Keerberg karjääride elurikkuse kava koostamisest, mille raames viidi ettevõttes läbi taimestiku, kahepaiksete ja kiilide ning kalastiku inventuur. „Oluline on see, et elustikuga arvestataks nii kaevandamis-ja tootmisprotsessis, kui ka karjääri korrastamisel,“ kommenteeris Keerberg.

Päeva lõpus tutvustasid Tartu ning Tallinna ülikooli tudengid ettevõtte karjäärides läbiviidavaid võistlusprojekte. Tudengite projektid osalevad HeidelbergCementis korraldataval võistlusel Quarry Life Award, mille eesmärk on suurendada teadmisi karjääride elurikkuse väärtustest ning näidata, et maavarasid saab kaevandada ka loodusväärtusi säilitades ning liigirikkust suurendades. Annabel Runnel, Eelika Kiil ning Magdaleena Männik Tartu ülikoolist esitlesid projekti Aru-Lõuna lubjakivikarjääri uudsetest maastikest ning Anna-Helena Purre ja Kadi Padur Tallinna ülikoolist kõnelesid kaevandamisjärgse maakasutusviisi valiku optimeerimisest koostöös huvigruppidega. Tudengite projektid peavad valmima 20. septembriks. Seejärel hindab projekte žürii ning piirkondlikud võitjad kuulutatakse välja Rootsis. Konkursi QLA 2018 võitjad tehakse teatavaks aasta lõpus Brüsselis toimuval auhinnatseremoonial.