Tsemenditööstuse olulised sammud kliimaneutraalse betoonini
HeidelbergCementil ja HeidelbergCement Northern Europe`il, kuhu kuulub ka Kunda Nordic Tsement, on ambitsioon jõuda kliimaneutraalse betooni tootmiseni 2030. aastaks.
Selleks on vaja astuda olulisi samme, muu hulgas suurendada biomassi osakaalu kütustes, tegeleda tsementide puhul teadus-ja arendustööga ning leida uusi alternatiivseid lahendusi toormaterjalile ja süsinikuintensiivsele klinkrile. Süsiniku kogumine ja säilitamine (CCS -inglise keeles carbon capture and storage) on aga võtmelahenduseks, et oluliselt vähendada tsemenditootmisest tulenevat süsinikuheidet ning lõpuks jõuda süsinikneutraalse betoonini.
2020. aasta lõpus kiitis Norra parlament heaks investeeringu Brevikis, HeidelbergCementi Norcemi tehases asuva süsihappegaasi kogumissüsteemi rajamisse. Breviki CCS-projekt võimaldab püüda 400 000 tonni süsinikdioksiidi aastas ja transportida alaliseks ladustamiseks, mis teeb sellest esimese tööstusliku CCS-projekti kogu maailma tsemenditööstuses.
Breviki uue rajatise tööd algavad kohe, eesmärgiga alustada süsihappegaasi (CO2) eraldamist tsemendi tootmise protsessist hiljemalt 2024. aastast. Lõpptulemuseks on tehases toodetud tsemendi heitkoguste vähendamine poole võrra.
2021. aasta juunis 2021 andsid HeidelbergCement ja tema Rootsis asuv tsemenditehas Cementa, kust ka Kunda Nordic Tsement tsemenditootmiseks klinkrit sisse toob, teada oma kavatsusest rajada maailma esimene süsinikuneutraalne tsemenditehas Slitesse Gotlandil. Süsihappegaasi kogumissüsteem valmib 2030. aastaks ja selle kavandatud kogumisvõimsus on kuni 1,8 miljonit tonni süsihappegaasi aastas, mis võrdub tehase süsihappegaasi koguheitega. Biokütuste kasutamise teel jõutakse isegi negatiivse süsinikubilansini ehk süsiniku neeldumiseni.
Mis on CCS?
Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine – inglise keeles Carbon Capture and Storage (CCS) – on kliimameede, mis vähendab oluliselt punktallikast pärineva süsinikdioksiidi heitmeid. CCS koosneb kolmest osast: kogumine, transport ja ladustamine.
Esimeses etapis eraldatakse süsinikdioksiid keemilise protsessi abil muudest suitsugaasidest ning seejärel kogutakse vedelal kujul kokku. Seejärel transporditakse süsinikdioksiid püsivalt ladustamiseks sobivasse kohta. Seda saab pumbata näiteks Põhjamere vanadesse tühjendatud õli ja gaasi puuraukudesse või geoloogilistesse formatsioonidesse.
