Kaldapääsukeste saabumine: kevadine ettevalmistus Aru-Lõuna lubjakivikarjääris
Varakevad on jõudnud Eestisse ning koos sellega on peatselt oodata ka kaldapääsukeste naasmist oma pesitsuspaikadesse. Neid kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvaid linde pesitseb Eestis hinnanguliselt 10 000–20 000 paari, kuid viimase kümnendi jooksul on nende arvukus märgatavalt vähenenud.
Heidelberg Materialsis oleme seadnud prioriteediks kohalike liikide ja elupaikade kaitse, toetades kaevandustegevuse ja looduskaitse tasakaalustatud kooseksisteerimist.
Looduskaitse ja kaevandustegevus käsikäes
„Varakevadine ettevalmistus kaldapääsukeste saabumiseks on meie jaoks oluline samm, et tagada lindude rahulik pesitsusperiood ja toetada elurikkuse säilimist karjäärialadel,” selgitab Heidelberg Materials Kunda keskkonnajuht Riin Hiie.
„Soovime näidata, et vastutustundlik kaevandamine saab toimuda viisil, mis toetab ka väärtuslike elupaikade säilimist ja arendamist.“
Kaldapääsukeste elupaigad Aru-Lõuna karjääris
Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaosas asuvad lubjakivisõelmete hunnikud on saanud kaldapääsukeste jaoks tähtsaks pesitsusalaks. 2012. aastal loendati paekivisõelmete puistangutes kokku 481 pesakoobast, millest hinnanguliselt 75–80% olid aktiivselt kasutuses. Viis aastat hiljem, 2017. aastal, registreeriti samas piirkonnas 283 pesakoobast, kuid lindude aktiivne liikumine piirdus vaid 10–15 pesitsuspaiga ümbrusega. See viitab pesitsusaktiivsuse langusele, mille leevendamiseks oleme astunud mitmeid samme.
Kaldapääsukesed on oma pesitsuspaigaks valinud ka meie karjääris olevad graniit- ja paesõelmete nõlvad. Looduslikes tingimustes eelistavad nad pesitseda liivakivipaljandites ja veekogude kaldajärsakutes, kuid karjäärides leitud varisenud nõlvad pakuvad neile sarnast elupaika. Paesõelmete varisenud nõlvu oli enne 2018. aasta pesitsushooaega lindude jaoks spetsiaalselt nö. tagasi lõigatud ja pesitsema asunud seltsingus oli ligi 200 paari.
Pikaajalised elurikkuse plaanid koostöös ornitoloogidega
2016. aastal sõlmisime koostööleppe Eesti Ornitoloogiaühinguga, mille tulemusel valmisid elurikkuse tegevuskavad meie suurematele karjääridele. Need kavad sisaldavad soovitusi ja tegevusjuhiseid loodusväärtuste hoidmiseks nii kaevandamise ajal kui ka korrastamisjärgus. Tegu on osa meie laiemast strateegiast, mis keskendub looduskeskkonna hoidmisele ning bioloogilise mitmekesisuse toetamisele.
Pesitsuspaikade suunamine: läbimõeldud planeerimine
Oluline osa kaldapääsukeste kaitses on teadlik ja paindlik planeerimine. „Hea tulemus sünnib koostöös ja läbimõeldud otsuste tulemusel,“ rõhutab Hiie. „Näiteks Ubja põlevkivikarjääris peatasime tööd pesitsusperioodiks, võimaldades lindudel rahulikult pesitseda. Sarnaselt vaatame praegu üle ka Aru-Lõuna karjääri sõelmehunnikud. Et vältida lindude asumist aktiivsetesse tööaladesse, suuname neid pesitsema aladele, mida me sel aastal ei kasuta.“
Heidelberg Materialsis usume, et vastutustundlik kaevandamine ja looduskeskkonna hoidmine ei välista üksteist. Läbi teadliku tegevuse ja koostöö on võimalik toetada looduse mitmekesisust ning aidata kaasa kaunima ja elurikkama keskkonna säilimisele ka tulevikuks.
